Üldinfo

Tartu JK Welco on 2008. aastal loodud Eesti suurim kogukondlik jalgpalliklubi. See tähendab, et JK Welco kuulub tema mängijatele ja fännidele, kes moodustavad umbkaudu 150-liikmelise üldkogu.

Tartu JK Welco kuulub ühisesse jalgpallisüsteemi Tartu Jalgpallikool Santosega. Koostööd alustati 2019. aastal ning alates 2020. aastast on Santos Welco ametlik jalgpallikool, mis tegeleb lastele ja noortele jalgpallihariduse andmisega. Seega on süsteemis esindatud nii noorte-, saavutus- kui ka harrastusjalgpall. Welco-Santos jalgpallipüramiidi kuulub kokku 750 jalgpallurit – 140 saavutus- ja harrastusjalgpallurit, 250 grupitreeningutel osalevat last ning umbes 360 lasteaedade huviringitreeningutel osalevat last. Klubi esindusvõistkond mängib 2021. aastal Eesti Meistrivõistluste Esiliiga tasandil ning heitleb pääsu eest aste kõrgemale. Peamiselt järelkasvumängijatest koosnev duubelvõistkond aga II liiga Põhja/Idatsoonis.

JK Welco jaoks on oluline, et kõik, kes tahavad jalgpalli mängida ja kuuluda Welco kogukonda, leiaksid endale meie juures sobiva väljundi. Seepärast panustab JK Welco saavutusjalgpalli kõrval ka tugevalt harrastusjalgpalli. Seetõttu loodi klubi 10. sünnipäeval kolmas liigavõistkond Welco X, mis peamiselt Welco legendidest ehk esimeste generatsioonide mängijatest, kuid ka uutest jalgpallihuvilistest.

Klubil on ka võistkonnad meeste ja naiste Rahvaliigas. Peamiselt fännidest koosnev Welco rahvaliiga võistkond mängib sel aastal meeste rahvaliiga B-tasemel, 2016. Aastal loodud Welco Naiskond aga naiste Rahvaliigas, kus viimasel kolmel aastal on lõpetatud medalitega!

Kinnitame, et järgime oma tegevuses vabaühenduste tegevuse eetilisi põhimõtteid

Vabaühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. Nende koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. Vabaühenduste kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.

Oma igapäevases tegevuses lähtuvad vabaühendused Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

Demokraatlik juhtimine ja toimimine

  1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
  2. Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
  3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
  4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
  5. Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
  6. Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

Kodanikujulgus ja hoolivus

  1. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
  2. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
  3. Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine

  1. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
  2. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

Vastutus ja aruandmiskohustus

  1. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
  2. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
  3. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

Avatus ja läbipaistvus

  1. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
  2. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
  3. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine

  1. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
  2. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine

  1. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
  2. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

Sallivus

  1. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
  2. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.